Eksperimentaalsetes uuringutes on selgunud, et diabeediravimid metformiin ja glükagoonilaadse peptiidi 1 retseptori agonistid (GLP-1 RA) blokeerivad ka hingamisteede põletikunähte ja hüperreaktiivsust. Epidemioloogilistes uuringutes ei ole nende ravimite mõju astmahoogude sagedusele kindlat tõestust leidnud.
Londoni Imperial College’i teadlaste uuringus vaadeldi Ühendkuningriigi kliinilise praktika uuringute andmebaasi andmeil aastatel 2004–2020 registreeritud 12 702 astma ja teist tüüpi diabeediga patsiendi astmahoogude esinemissagedust sõltuvalt ravist metformiini ja sellele lisaks ordineeritud GLP-1 RAga. 4278 patsienti olid metformiini võtnud pikemat aega, 8424 patsienti alustasid metformiinravi uuringusse kaasamisel. Patsientide keskmine vanus oli 61 aastat, neist 60% olid naised ja igal uuritul jälgiti astamahoogude esinemissagedust 12 kuu vältel.
Ravi metformiiniga vähendas astmahoogude riski 30% võrra sõltumata vere glükohemoglobiini sisaldusest, patsiendi kehamassiindeksist, vere eosinofiilide hulgast ja astma kliinilise kulu raskusest. Juhtudel, mil lisaks metformiinile ordineeriti GLP-1 RAd, vähenes astmahoogude risk veel 40% võrra.
Autorite hinnangul ei ole metformiini ja GLP-1 RA astmahooge leevendav toime seotud nende ravimite toimega glükoosi metabolismile. Võimalik, et need ravimid on tõhusad astma ravis ka glükoosi metabolismi häireteta patsientidel.
Refereeritud
Lee B, Man KKC, Wong E, et al. Antidiabetic medication and asthma attacks. JAMA Intern Med 2025;185:16–25.