Ühendkuningriigi biopanga andmete alusel analüüsisid uurijad uneaja pikkuse ja müokardi infarkti (MI) vahelisi seoseid. 461 347 varasemalt terve 40−69aastase isiku kohta koguti keskmiselt 7 aasta jooksul andmeid nende eneste poolt teatatud uneaja pikkuse kohta ja meditsiinilistest andmebaasidest koguti infot nende haigestumise kohta müokardi infarkti. Samuti olid biopangas andmed nende geneetilise predispositsiooni kohta haigestuda vaskulaarsetesse haigustesse.
Andmete analüüsil ilmnes, et isikutel, kes magasid vähem kui 6 tundi ööpäevas, oli 7–9tunnise uneajaga isikutega võrreldes 20% võrra suurem MI-sse haigestumise risk ja neil, kelle ööpäevane uneaeg ületas 9 tundi, oli MI risk 34% võrra suurem. Uneaja pikkuse ja MI-sse haigestumise riski põhjuslike seoste analüüsil (Mendeli randomiseerimine) ilmnes, et alla 7tunnise uneajaga isikutel suurenes MI risk 19% võrra ja 1 tunni võrra pikem uneaeg langetas MI riski 20% võrra. Seega on 7−9 tunnist pikem või lühem uneaeg MI sõltumatud riskitegurid. Ka isikutel, kel oli geneetiliselt predisponeeritud risk haigestuda kardiovaskulaarsetesse haigustesse, vähenes risk 18% võrra 7−9tunnise uneaja korral.
Esitatud andmed olid publitseeritud ajakirja Journal of American College of Cardiology käesoleva aasta 10. septembri numbris. Toimetuse kommentaaris artiklile viitavad autorid, et USA-s on täiskasvanud isikute keskmine uneaeg viimase saja aasta jooksul oluliselt lühenenud, olles 1900. aastal 9 tundi ja 2000. aastal 6,5 tundi pikk. Seda on põhjustanud muutused eluviisis (liigne stress, ebatervislik toit, vähene füüsiline koormus, liigne TV ja nutiseadmete jälgimine), aga ka unehäirete (insomnia, obstruktiivne uneapnoe) sagenemine elanikkonnas. Sealjuures on mõlemad põhjused omavahel seotud ja vastatikku teineteist mõjutavad. Nii näiteks soodustab lühike uneaeg metaboolse sündroomi kujunemist, viimane omakorda võib olla uneapnoe ja selle tõttu unehäirete põhjuseks. Metaboolse sündroomiga haigetel tekivad sagedamini mitmesugused isheemilised tüsistused, sealhulgas ka MI. Siiski on autorid seisukohal, et kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetuses on 7–9 tundi pikk uneaeg väga oluline, kui mitte määrav tegur.
Refereeritud
Daghlas I, Dashti HS, Lane J et al. Sleep duration and myocardial infarction. J Am Coll Cardiol 2019;74:1304–14.
Montano N, Fiorelli E, Tobaldini E. Insomnia with objective short sleep duration and risk of incident cardiovascular disease and all-cause mortality: Sleep Heart Health Study. J Am Coll Cardiol DOI:10.1016/j.jacc.2019.07.042.