Vähe on andmeid noorukieas depressiooni põdemise mõjust nende patsientide edasisele elule ja tervisele.
Rootsi riiklike registrite andmeil analüüsiti aastatel 1982–1986 sündinud 1 487 964 isiku (51,2% olid mehed), kel oli 5–19 a vanusena diagnoositud depressioon, haigestumust kuni aastani 2019.
Vaadeldud kohordis oli depressioon diagnoositud 2,5%-l vaatlusalustest, neist 67,4% olid tütarlapsed, keskmine vanus depressiooni diagnoosi kinnitumisel oli 16,7 eluaastat.
Noorukieas depressioonidiagnoosi saanud isikutel oli võrreldes vaimse tervise häireteta eakaaslastega hilisemas elueas oluliselt suurem risk haigestuda 66 analüüsitud somaatilisse haigusse, neil oli oluliselt suurem kõikide põhjustega seotud surma risk (riskisuhe 5,9) vaadeldud perioodi vältel. Eriti suur oli enesekahjustuse risk naistel, mis ilmnes ligi veerandil depressiooni põdenud naistest, esinevatest tervisehäiretest leiti depressioonidiagnoosiga vaatlusalustel sagedamini unehäireid (riskisuhe 8,1) ja viirushepatiiti (riskisuhe 6,1). Suurem surma ja somaatiliste haiguste risk jäi püsima ka neil vaatlusalustel, kel vaimsete häirete probleemid noorukieas olid lahendatud.
Ulatuslik populatsioonipõhine uuring kinnitab veenvalt vajadust osutada tõsist tähelepanu vaimsetele häiretele noorukieas. Edasised uuringud peavad selgitama, kas depressioon noorukieas on nendel isikutel hilisemate tervisehäirete riski suurenemise otsene põhjus või on noorukiea depressiooni ja hilisemate somaatiliste häirete kujunemisel seni tundmatud ühised patogeneetilised mehhanismid.
Refereeritud
Leone M, Kuja-Halkola R, Leval A et al. Association of youth depression with subsequent somatic diseases and premature death. JAMA Psychiatry 2021;78:302–310.