Uuringutel on leitud, et paljude tervisehäirete korral esineb päevane liigunisus ka arvatavalt piisava ööune pikkuse korral. USA teadlased uurisid päevase liigunisuse tekke ja enneaegse surma seoseid.
Retrospektiivses kohortuuringus analüüsiti aastatel 1999–2018 uneprobleemide tõttu abi saamiseks pöördunud 7967 USA sõjaveterani andmeid (keskmine vanus 56,3 a). Kõigile neile oli tehtud päevase unisuse taseme uuring Epworthi unisuse skaala (ESS) alusel esmalt uuringusse kaasamisel ja seda korrati vähemalt 3 kuu kuni hiljemalt 5 aasta möödudes. ESS-i leiu liigunisust hindava dünaamika alusel jagati uuritavad 4 gruppi: normaalne-normaalne; normaalne-suurenenud; suurenenud-suurenenud; suurenenud-normaalne. Hinnati ESS-i leiu dünaamika seost kõikidel põhjustel suremusega 5 aasta jooksul.
Andmete analüüsil ilmnes, et uuritute rühmas normaalne-suurenenud oli 25% võrra suurem surma risk kui rühmas normaalne-normaalne. Samas oli selles rühmas 55aastaste ja vanemate uuritute surma risk 50%. Rühmades suurenenud-suurenenud ja suurenenud-normaalne oli surma risk samal tasemel kui rühmas normaalne-normaalne. Päevane liigunisus oli enam väljendunud kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel ja suure kehamassiindeksiga uuritutel, diabeeti või kardiovaskulaarseid haigusi põdevatel isikutel olulist päevast liigunisust ei ilmnenud.
Uuringu alusel on varem mitte esinenud mõne kuu või mõne aasta jooksul kujunenud püsiv päevane liigunisus oluline enneaegse surma riskitegur. Edasised uuringud peavad täpsustama liigunisuse kujunemise tähendust tervise halvenemise kliinilise markerina.
Uuringu tulemused kanti ette Ameerika Unemeditsiini Akadeemia 2025. aasta koosolekul ja avaldati samaaegselt ajakirja Journal of Sleep Research online-versioonis.
Refereeritud
Bay KG, Maghsoudi A, Ramezani A, Helmer DA, Sharafkhaneh A, Razjouyan J. Changes in self-reported excessive daytime sleepiness are associated with 5-year all-cause mortality risk among veterans. J Sleep Res 2025, https://doi.org/10.1111/jsr.70168