Lõuna-Koreas tehtud rahvastikupõhises uuringus hinnati une pikkuse ja regulaarsuse seost üldsuremuse ja tõsiste kardiovaskulaarsete häirete kujunemisega. Kaasati Lõuna-Korea ühe piirkonna 9641 elanikku vanuses 40–69 a. Uuritavad hindasid ise oma une pikkust: alla 7 tunni (lühike), 7–8 tundi (soovitatud pikkus), üle 8 tunni (liiga pikk); ja regulaarsust: regulaarne või ebaregulaarne (katkendlik, ärkamistega). Jälgimisperiood oli 186 kuud. Selle vältel suri 1095 inimest ja diagnoositi 811 tõsise kardiovaskulaarse haiguse (südameinfarkt, insult, perifeerse arteri haigus) juhtu.
Selgus, et une kestus üle 8 tunni oli seotud suurema suremusega kõigil põhjustel (korrigeeritud riskisuhe HR 1,27; 95% uv 1,04–1,54). Kombineeritud analüüs näitas suuremat suremust neil, kelle uni oli alla 7 tunni ja ebaregulaarne (korrigeeritud HR 1,28; 95% uv 1,04–1,58) ning üle 8 tunni ja regulaarne (korrigeeritud HR 1,26; 95% uv 1,01–1,58). Soospetsiifilistes analüüsides olid une kestus ja regulaarsus suremusega erinevalt seotud. Naistel oli üle 8 tunni ebaregulaarset und seotud suurenenud riskiga, samas kui meestel näitasid sarnased seosed alla 7 tunni ebaregulaarset või üle 8 tunni regulaarset und.
Naistel seostus liiga pika ebaregulaarse unega ka suurem tõsise kardiovaskulaarse haiguse risk. Lühike uneaeg seostus suurema tõsise kardiovaskulaarse haiguse riskiga eeskätt noorematel (40–49aastastel) inimestel. Vanemaealistel (60 aastat ja enam) on liiga pikk uneaeg suurem üldise suremuse riskitegur.
Une pikkkus ja regulaarsus on omavahel seotud tervisemõjurid. Nii liiga pikk regulaarne või ebaregulaarne kui ka lühike ebaregulaarne uni on negatiivse mõjuga tervisele. Liiga pikk ebaregulaarne uni on suurem terviserisk naistel, lühike ebaregulaarne uni suurem risk meestel.
Refereeritud
Park SJ, Park J, Kim BS, Park J-K. The impact of sleep health on cardiovascular and all-cause mortality in the general population. Sci Rep 2025;15:30034.