Olete oodatud Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi inauguratsiooniloengule
„Minevikusündmustest biomolekulide kaudu. Bioloogiline ajalugu meie geenides“
7. aprillil 2022 kell 16.15 ülikooli aulas.
Meie geenidesse kirjutatud ajalooraamat võimaldab pilguheitu inimliigi kujunemisloo väga erinevatele tahkudele. Lood mineviku sündmusteahelatest rulluvad lahti detailsusega, millest paarikümne aasta eest oli keeruline unistadagi. Kus on inimliigi lätted, kuidas on looduslik ja kultuuriline taust mõjutanud meie praegust mitmekesisust, millised sündmused on selle kujunemisel mänginud võtmerolli ning kuidas aitab evolutsioonilise pärandi tundmine mõista meie liigi arengut? Selleks, et vastata neile küsimustele geneetika vaatenurgast, on meil kasutada tööriistakast, milles on ühendatud tehnoloogiline võimekus eraldada biomolekule nii kaasaegsetest kui ka ammu enne meid Maal elanud organismidest ning oskused analüüsida genoomika suurandmeid ja tõlgendada neid erialadevahelises koostöös. Biomolekulide eraldamiseks kasutatav materjal võimaldab lisaks kunagiste ja tänapäeva inimeste genoomide analüüsile ja selle kaudu meie juurte otsimisele uurida ka näiteks inimesega koos elavaid mikroorganisme, kelle palett peegeldab läbi aja aset leidnud elustiilimuutusi, aga ka haigusi.
Loengus tutvustatakse arheogenoomika arengut ning illustreeritakse seda geograafiliselt ja ajaliselt lähemate ja kaugemate näidetega inimese kujunemisloost. Arutletakse loodus- ja humanitaarteaduste ühistöö väljavaadete üle mõista paremini suuri rändeid ja segunemisi, aga ka inimese individuaalset elukulgu.
Kristiina Tambets on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna 1992. aastal geneetika erialal. 2004. aastal kaitses ta samas doktoriväitekirja molekulaarbioloogias inimese mitokondriaalse DNA fülogeograafilistest uuringutest Euroopas.
Aastatel 2001–2017 töötas Kristiina Tambets Eesti Biokeskuses teaduri ja vanemteadurina, alates 2018. aastast Tartu Ülikooli genoomika instituudis populatsioonigeneetika vanemteadurina vana DNA alal ja seejärel populatsioonigeneetika kaasprofessorina. 2020. aastal oli ta külalisteadur Turu Ülikoolis. Ta on täiendanud end vana DNA uurimismetoodika alal Cambridge’i Ülikoolis. Alates 2021. aastast on Kristiina Tambets genoomika instituudis arheogenoomika professor. Teadustöös keskendub ta inimese demograafilise ajaloo uurimisele kaasaegsete genoomide ja vana DNA alusel. Ühe osa uurimistööst moodustab Eesti alade elanikkonna geneetilise kujunemisloo uurimine võrrelduna naaberrahvaste ja keelesugulastega ning samuti keskaegse rahvastiku uuringud.
Kristiina Tambets on Eesti Inimesegeneetika Ühingu ja Euroopa Arheoloogide Assotsiatsiooni liige. Ta kuulub Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi nõukokku ja rahvusvahelisse interdistsiplinaarsesse ekspertrühma BEDLAN.
Tõnis Karki
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär