Psühholoogiline düstress – krooniline negatiivne stress – väljendub põhjuseta väsimustunde, närvilisuse, rahutuse, depressiivsuse, lootusetuse ja kasutusetundena. Selle hindamise skaaladest on levinuim Kessleri psühholoogilise düstressi skaala, mille kohaselt mõõdukat düstressi iseloomustab punktide arv 16–21, suurt düstressi tulemus 22–29 punkti ja väga suurt düstressi 30–50 punkti.
Austraalia teadlased püüdsid selgitada düstressi kui vaimse tervise häire seost müokardi infarkti (MI) ja insuldi tekkega keskealistel ja vanematel isikutel. Vaatluse all oli 221 677 varasemate kardiovaskulaarsete häireteta meest ja naist vanuses 45 eluaastat ja enam. Neist 16,2%-l oli Kessleri skaala alusel mõõdukas düstress ja 7,3%-l suur või väga suur düstress. Keskmiselt 4,7aastase jälgimisperioodi jooksul registreeriti vaatlusalustel 4573 MI ja 2427 insuldi juhtu. Absoluutne MI-sse ja insulti haigestumise risk suurenes düstressitaseme tõusuga nii meestel kui ka naistel. Meestel vanuses 45–79 eluaastat oli suure või väga suure düstressiga isikutel 30% võrra suurem MI-sse haigestumise risk võrreldes alla 15punktilise düstressitasemega isikutega (vähene düstress); üle 80 aasta vanuste grupis oli risk mõnevõrra vähem väljendunud. Naistel oli meestega võrreldes suure düstressi korral veidi väiksem risk haigestuda MI-sse, kuid kuni poole võrra suurem risk haigestuda insulti.
Uuring kinnitab vaimse ja füüsilise tervise selget omavahelist seost.
Refereeritud
Jackson CA, Sudlow CLM, Mishra GD. Psychological distress and risk of myocardial infarction and stroke in the 45 and up. Circ Cardiovasc Qual Outcomes 2018;11:e004500.