Teadaolevalt on rasedusega seotud tüsistustega naistel hilisemas eas oluline kardiovaskulaarne risk. Vähem on andmeid raseduse tüsistuste seosest kodade virvendusarütmia (KVA) kujunemise riskiga hilisemas eas.
Rootsi meditsiiniregistrite andmeil uuriti mitmete erinevate rasedusega seotud tüsistuste ja hilisemas eas KVA kujunemise seoseid. Analüüsiti kokku 2 201 047 sünnitanu andmeid 54 miljoni isik-aasta vältel.
Kuni 10aastase jälgimisperioodi vältel oli KVA kujunemise risk erinevate rasedustüsistuste põdemise järel (võrreldes seda häiret mitte põdenutega) järgmine: muude hüpertensiivsete häirete (peale preeklampsia) järel 69% (HR 1,69), enneaegse sünnituse järel 46% (HR 1,46) ja gestatsioonivanuse kohta suure sünnikaaluga lapse sünnitamise järel 16% (HR 1,16) suurem. 30–46 aasta möödudes püsis endiselt suur KVA risk muude hüpertensiivsete häirete ja preeklalampsia põdemise järel, olles vastavalt 44% ja 38% võrra suurem. Rasedusdiabeedi, enneaegse sünnituse ja suure sünnikaaluga lapse sündimise järel oli KVA risk vastavalt 19%, 11% ja 17% võrra suurem. Autorite hinnangul vahendavad pikaaegset KVA riski ilmselt vähemalt osaliselt raseduse ja selle komplikatsioonide järgsed kardiometaboolsed tegurid, eelkõige suur kehakaal ja arteriaalne hüpertensioon.
Uuring kinnitab raseduse tüsistusi põdenud naiste pikaaegse kliinilise jälgimise ja ilmnevate kardiovaskulaarsete häirete õigeaegse ravi vajadust.
Refereeritud
Crump C, Wei J, Sundquist J, Sundquist K. Adverse pregnancy outcomes and long-term risk of atrial fibrillation. JAMA Cardiol 2025;10:1285–94.