Raskekujulisi bakteriaalseid infektsioone põdenud inimestel kujuneb hilisemas elueas sageli dementsus. Ei ole selge, kas raske infektsioon on iseseisev dementsuse riskitegur või soodustab selle kujunemist teiste kaasnevate haiguste mõjutamise kaudu. Ei ole ka selgust selles, kas bakteriaalsete infektsioonide tõhus ennetus ja ravi võiks vähendada dementsuse esinemissagedust.
Helsingi ülikoolis tehtud uuringus analüüsiti riiklike terviseregistrite baasil 62 555 üle 65aastase inimese andmeid, kel oli aastatel 2017–2020 diagnoositud dementsus. Kontrollrühma moodustas 312 772 sarnase soo ja vanusega inimest, kel polnud dementsust. Andmete analüüsil leiti 29 eelnevat, kuni 20 aasta jooksul statsionaaris ravitud tervisehäiret, mis olid seotud dementsuse kujunemise suurema riskiga. Sinna kuulusid erinevad mentaalsed, seedetrakti ja närvisüsteemi häired, silmahaigused ja traumad. Loetelus oli ka kaks põletikuga seotud tervisehäiret: kuseteede infektsioon ja mittespetsiifiline bakteriaalne põletik sõltumata lokalisatsioonist. Dementsuse diagnoosiga inimestest oli 47%-l vähemalt üks suurema dementsuse riskiga haigus. Andmete kohandamisel vastavalt haigusele, haridusele ja erialale ilmnes, et raskete bakteriaalsete põletike põdemise järel oli teiste 27 haigusega võrreldes 19% suurem dementsuse risk. Vähem kui seitsmendikul juhtudest oli põletik seotud mõne muu kaasuva haigusega. Suurem oli dementsuse risk isikutel, kes olid põdenud raskekujulist kuseteede infektsiooni või pneumooniat.
Uuringust järeldub, et raskete infektsioonide põdemise järel suureneb oluliselt dementsuse risk ja rasked infektsioonid on sõltumatud dementsuse riskitegurid. Kirjeldatud vaatlusuuringu põhjal ei saa hinnata infektsioonide ravi ja ennetuse osa dementsuse riski vähendamiseks.
Refereeritud
Sipilä PN, Korhonen K, Lindbohm JV, Kivimäki M, Martikainen P. The role of noninfectious comorbidities in the association between severe infections and risk of dementia in Finland: A nationwide registry study. PLoS Med 2026;23:e1004688.