Taani teadlaste uuringus analüüsiti riiklike registrite baasil müokardi infarkti riski mõnede tõsiste infektsioonide põdemise järel. Kasutati aastatel 1987–2018 raske infektsiooni tõttu hospitaliseeritud 702 596 täiskasvanud isiku andmeid. Neist 344 319 oli hospitaliseeritud pneumoonia, 270 101 patsienti urotrakti infektsioonide (UTI), 66 718 luu / pehme koe infektsioonide, 17 025 kesknärvisüsteemi infektsioonide (KNSI) ja 4433 patsienti endokardiidi tõttu. Kontrollrühma moodustas 1 405 192 hospitaliseeritud haigetele demograafiliste näitajate poolest vastavat, vaadeldud infektsioone mitte põdenud isikut.
Võrreldes kontrollrühmaga kujunes müokardi infarkt esimese 30 päeva jooksul hospitaliseerimisest pneumooniahaigetel 3,37 korda, UTI haigetel 2,24 korda ja luu / pehme koe infektsioonide korral 1,84 korda sagedamini. Infarktirisk oli neid infektsioone põdenud isikutel järgneva 30–90 päeva jooksul taandumistendentsiga, vaid pneumoonia- ja UTI-haigetel jäi suurenenud infarktirisk püsima ka järgnevatel aastatel. KNSI-d põdenutel olulist infarktiriski ei ilmnenud, endokardiiti põdenud haigestusid 2.–3. kuul peale hospitaliseerimist kontrollrühma isikutest sagedamini infarkti (ohusuhe HR 2,28), hilisemas eas seost infarkti haigestumisega ei ilmnenud.
Rasked ägedad infektsioonid suurendavad südameinfarkti haigestumise riski, neist on esitatud uuringu andmeil pneumoonia suurim müokardi infarkti riskitegur kõigis earühmades.
Refereeritud
Pedersen EMJ, Yonis H, Egelund GB, et al. Severe infections as risk factors for acute myocardial infarction: a nationwide, Danish cohort study from 1987 to 2018. Eur J Prev Cardiol 2025;32:661–70.