Uuringute andmeil on aspiriin otseste suukaudsete antikoagulantidega (OSAK) võrreldes kliinilises praktikas sarnase tõhususega arteriaalsete ja venoossete trombembooliliste tüsistuste ennetuses. Erinevad on andmed nende ravimite kasutamisega kaasneva veritsusriski kohta.
Kanada mitme ülikooli koostöös tehtud uuringus võrreldi väikeses annuses aspiriini ja raviannuses OSAKi kasutamisega kaasnevat veritsusriski. Analüüsiti 9 juhuslikustatud uuringu andmeid kokku 26 224 patsiendiga, keda oli ravitud aspiriini või OSAKiga vähemalt 3 kuu vältel.
Aspiriini ja abiksabaani kasutamisel ilmnes ühesugune suure ja intrakraniaalse veritsuse risk (riski erinevus (RD) vastavalt 0,0 ja -0,2 protsendipunkti. Aspiriini kasutamisel oli dabigatraami kasutamisega võrreldes praktiliselt samaväärne suure ja intrakraniaalse veritsuse risk (RD vastavalt 0,5 ja 0,0 protsendipunkti). Aspiriiniga võrreldes ilmnes 2 uuringus rivaroksabaani kasutamisel mõnevõrra suurem suure veritsuse risk (RD 0,9).
Uuringu kohaselt raviannuses OSAKi või aspiriini kasutamisel veritsusrisk oluliselt ei erine.
Refereeritud
Wang MK, Baskaran G, Razeghi G, et al. Bleeding risks with non-vitamin k oral anticoagulants versus single antiplatelet therapy : a systematic review and meta-analysis of randomized trials. Ann Intern Med 2025. Doi: 10.7326/ANNALS-24-02132. Online ahead of print.