Lõuna-Koreas tehtud rahvastikupõhises uuringus vaadeldi arteriaalse hüpertensiooni ja antihüpertensiivse ravi mõju noorte täiskasvanute haigestumusele südameinfarkti, isheemilisse ja hemorraagilisse insulti ning suremusele. Lõuna-Korea ravikindlustuse andmebaasi andmeil analüüsiti vererõhu väärtuste ja antihüpertensiivse ravi seoseid eespool loetletud kardiovaskulaarsete tüsistustega 4 590 597 isikul vanuses 20–45 eluaastat.
Vererõhuväärtuste järgi jaotati vaatlusalused nelja rühma: optimaalne – kuni 120/80 mm Hg; normaalne – 120–129/80 mm Hg; kõrge-normaalne – 130–139/80–89 mm Hg; hüpertensioon – 140/90 mm Hg või enam. Hüpertensioon diagnoositi 13,5%-l, optimaalne oli vererõhk 39,6%-l ning kõrge-normaalne 35,9%-l vaatlusalustest. Jälgimisperiood oli keskmiselt 15,9 aastat. Võrreldes vaatlusalustega, kel oli optimaalne vererõhk, haigestusid hüpertensiooniga isikud 2,16 korda sagedamini südameinfarkti, eri vormi insulti või surid. Hüpertensioonidiagnoosiga isikutest 21% sai antihüpertensiivset ravi ja neil oli vaadeldud kardiovaskulaarseid tüsistusi 70% võrra vähem võrreldes nende hüpertensiooni põdejatega, kes ravi ei saanud.
Autorid osutavad, et uuringu andmeil kujunevad antihüpertensiivset ravi saanud isikutel hüpertensiooniga seotud kardiovaskulaarsed tüsistused 9 aastat hiljem kui ravimata hüpertensiooni korral. Oluline on noorest east alates kontrollida vererõhku ja vajadusel järgida soovitusi selle korrigeerimiseks, sealjuures ka medikamentoosse ravi režiimi.
Refereeritud
Moon IT, Park YK, Yi H-J, et al. Long-term outcomes of hypertension and antihypertensive drugs in healthy young adults: A Nationwide Population-Based Prospective Cohort Study in Korea. Mayo Clin Proc 2025, doi:10.1016/j.mayocp.2025.03.016