Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähivorm. Arenenud maades on selle haiguse korral 5 aasta elulemus üle 80%. Saades teada vähidiagnoosist, kujuneb patsiendil sagedasti välja depressioon, ärevus, hirm tuleviku pärast. Paljud naised elavad koos vähiga aastaid ja vaimse tervise häired võivad lisaks kasvajale oluliselt mõjutada nende elu- ja teovõimet.
Londoni ja Cambridge’i ülikoolide teadlased jälgisid aastatel 1988–2018 vaimse tervise häirete esinemise osas 57 571 vähidiagnoosiga elavat naist võrdlevalt 230 067 naisega, kel polnud diagnoositud pahaloomulist kasvajat. Ilmnes, et rinnavähiga patsientidel oli keskmiselt 30% võrra suurem depressiooni, ärevushäirete, seksuaalelu häirete, väsimuse ja kroonilise valu kujunemise risk. Neil oli 68% võrra sagedamini unehäireid, neile ordineeriti 85% võrra sagedamini opioide, 15% võrra sagedamini tegid nad suitsiidikatse. Olulisi kognitiivseid häireid rinnavähiga naistel ei kujunenud. Vaimse tervise häirete kujunemise risk oli suurem nooremaealistel rinnavähiga patsientidel. Kirjeldatud vaimsete häirete kujunemise risk oli suurem haiguse dignoosimise ja aktiivse ravi perioodil ja risk püsis pärast veel 3-4 aasta vältel. Valu ja unehäired võisid püsida isegi kuni 10 aasta vältel pärast rinnavähi diagnoosi ja ravi.
Refereeritud
Carreira H, Williams R, Funston G, Stanway S, Bhaskaran K. Associations between breast cancer survivorship and adverse mental health outcomes: A matched population-based cohort study in the United Kingdom. Plos Medicine 2021, https://doi.org/10.1371/journal.pmed.1003504.