Hinnanguliselt on alates 2020. aasta algusest maailmas registreeritud üle 770 miljoni laboratoorselt kinnitatud COVID-19-haigusjuhu, millesse on surnud 7 miljonit inimest. Enamik haigestunutest paraneb kuni 1 kuu möödudes, kuid osa patsiente vajab veel koduvalt haiglaravi.
Prantsusmaal korraldatud uuringus analüüsiti 2020. aasta esimese 8 kuu jooksul ägedas faasis hospitaliseeritud 63 990 COVID-19-patsiendi (keskmine vanus 65 aastat, 53,1% olid mehed) rehospitaliseerimise juhte kuni 30 kuu möödudes esmasest hospitaliseerimisest. Kontrollrühma moodustas 319 891 samasoolist ja -ealist samas piirkonnas elavat isikut üldrahvastikust, kes sel perioodil COVID-19 tõttu haiglaravil ei viibinud.
Jälgimisperioodi vältel oli COVID-19-patsientide seas suurem suremus – 5218/100 000 isikaasta kohta –, kontrollrühmas 4013/100 000 isikaasta kohta, samuti oli suurem kõigil põhjustel hospitaliseerimise sagedus isikaasta kohta, vastavalt 16 334/100 000 COVID-19-patsientide ja 12 095/100 000 kontrollrühmas. COVID-19-patsientidel oli kontrollrühmaga võrreldes suurem haiglaravi vajaduse risk järgmistel põhjustel: 1,22 korda suurem risk kardiovaskulaarsete häirete; 1,41 korda suurem risk vaimsete häirete; 1,5 korda suurem risk närvisüsteemi kahjustuse; 1,99 korda suurem risk hingamishäirete; 1,91 korda suurem risk neerukahjustuse ja 1,89 korda suurem risk diabeedi tõttu. Rehospitaliseerimise risk vähenes 6 kuu möödudes esmasest hospitaliseerimisest, kuid jäi 30 kuu vältel suureks närvisüsteemi kahjustusega, hingamishäiretega, kroonilise neeruhaigusega ja diabeediga patsientidel.
COVID-19 tõttu hospitaliseeriti eelkõige haiguse raske kuluga patsiendid. Uuringu andmeil on neil suur rehospitaliseerimise risk veel kahe ja poole aasta möödudes haigestumisest.
Refereeritud
Tubiana S, Rontani M, Herlemont P, et al. Long-term health outcomes following hospitalisation for COVID-19: a 30- month cohort analysis. Infection Diseases 2025, https://doi.org/10.1080/23744235.2025.2452862