Ühendkuningriigis tehtud uuringus analüüsiti elundikahjustuste ja vaimsete häirete kujunemist söömishäirete korral. Andmed aastatel 1998–2018 diagnoositud 24 709 söömishäiretega 10–44aastase patsiendi ja 493 001 sarnaste demograafiliste näitajatega söömishäireid mitte põdeva kontrollrühma liikme kohta koguti riigi tervishoiuandmebaasidest. Vaatlusalustest kokku 89% olid naised, uuritutest 14,5%-l oli diagnoositud anoreksia, 20,5%-l buliimia, 5%-l liigsöömishäire ja 60%-l täpsustamata söömishäire.
Aasta möödudes söömishäire diagnoosimisest oli uuritutel kontrollrühma isikutega võrreldes 6 korda suurem neerukahjustuse, 7 korda suurem maksakahjustuse, 6 korda suurem osteoporoosi, 2 korda suurem südamepuudulikkuse ning 3 korda suurem diabeedi kujunemise risk. Elundikahjustuse suurem risk jäi püsima ka 5 aasta möödumisel söömishäire kujunemisest. Samuti oli söömishäirete korral 7 korda suurem depressiooni ning 9 korda suurem enesekahjustuse risk ja see püsis 5 aasta möödudes söömishäire diagnoosimisest. Söömishäiretega isikutel ilmnes kontrollrühmaga võrreldes suurem suitsiidirisk nii aasta möödudes häire diagnoosimisest (5 korda) kui ka 5 aasta pärast (3 korda).
Autorite hinnangul viitab uuring vajadusele jälgida söömishäirega isikuid pikemat aega somaatiliste häirete kujunemise suhtes.
Refereeritud
Morgan C, Carr MJ, Chew-Graham CA, et al. Adverse outcomes in patients with a diagnosis of an eating disorder: primary care cohort study with linked secondary care and mortality records. BMJ Med 2025, https://doi.org/10.1136/bmjmed-2025-001438