Perifeersete arterite ateroskleroos esineb USA andmeil 15–20%-l üle 65aastastel isikutel. Igal aastal sureb neist kuni 8,2%. Võrdluseks: südameinfarkti põdenuist sureb aastas 6,3%. Erinevalt teiste kardiovaskulaarsete haiguste ravisoovitustest ei ole senini peetud statiinravi perifeersete arterite haiguse korral tõenduspõhiselt soovitatavaks.
USA-s tehtud uuringus jälgiti 2003.–2014. aastal 155 647 perifeersete arterite ateroskleroosiga haiget. Neist 28% ei saanud statiinravi ja vaid 6,4% patsientidest raviti statiinidega suurtes doosides (atorvastatiin 40–80 mg või rosuvastatiin 20–40 mg päevas). 18,4% patsientidest, kel diagnoositi ka koronaarhaigus, said soovitatud doosis statiinravi. Võrreldes haigetega, keda raviti vaid antikoagulantidega, esines haigete rühmas, kes said ka suurtes doosides statiine, 30% võrra väiksem suremus ja 30–40% väiksem jäsemeamputatsioonide vajadus. Statiinide soodus toime loetletud tüsistuste ärahoidmisel ilmnes ka haigetel, keda raviti statiinidega poole väiksemates doosides, kuid vähemal määral kui suuredoosilise statiinravi korral.
Nende andmete valguses soovitavad autorid alustada statiinraviga suurtes doosides kohe perifeersete arterite ateroskleroosi diagnoosi püstitamise järel.
Refereeritud
Arya S, Khakharia A, Binney Z, et al. Association of statin dose with amputation and survival in patients with peripheral artery disease. Circulation 2018;137:1435–46.