Paljude uuringutega on näidatud, et alates 45. eluaastast hakkab inimeste kognitiivne võimekus aegamööda halvenema. Hollandis tehtud uuringus selgitati subkliinilise koronaararterite ateroskleroosi seoseid kognitiivse võimekusega täiskasvanutel.
Uuringus osales 4988 isikut vanuses 45–91 eluaastat, 58,3% neist olid naised, kel ei olnud vaevusi ega sümptomeid kardiovaskulaarse süsteemi poolt. Spetsiaalsel südame kompuutertomograafilisel uuringul hinnati nendel koronaararterites ladestunud kaltsiumi hulka (coronary artery calcium score), mida peetakse ateroskleroosi väjendusastme näitajaks. Uuritute kognitiivset võimekust hinnati spetsiaalse küsimustiku CogState Brief Battery abil, mis annab ülevaate erinevatest kognitiivse võimekuse komponentidest.
Uuringutes ilmnes, et suurema kaltsiumihulga korral koronaararterites on oluliselt häiritud lühimälu ehk töömälu funktsioon ja kõige tugevamini oli see väljendunud keskealiste – 45–54aastaste isikute grupis. Töömälu häire oli uuritutel sõltumatu teistest tuntud kardiovaskulaarsetest riskiteguritest.
Koronaararterite lubjasisalduse ja mäluhäirete seose põhjuslik seos jääb ebaselgeks. Võimalik, et lubjasisaldus koronaararterites peegeldab ka ateroskleroosi esinemist aju arterites ja mäluhäired on tingitud aju isheemilisest kahjustusest.
Refereeritud
Xia C, Vonder M, Sidorenkov G et al. Coronary Artery Calcium and Cognitive Function in Dutch Adults: Cross‐Sectional Results of the Population‐Based ImaLife Study. J Am Heart Assoc 2021;10:e018172