Südame löögisageduse kiirenemist rahuolekus seostatakse mõnede uuringute andmeil suurenenud üldsuremuse riskiga, kuid enamikus tänapäeval kasutusel olevates terviseriski hindamise algoritmides ei ole see näiteks võrreldes arteriaalse hüpertensiooniga tähelepanu leidnud. Samas on nii pulsisageduse kui ka vererõhu mõõtmine rutiinsed toimingud enamikul arstivastuvõttudel.
Taiwani ja Norra teadlaste koostöös võrreldi kiirenenud südame löögisageduse (80–99 lööki/min) ja arteriaalse hüpertensiooni (RR 140/90 mm Hg) tähendust üldsuremuse prognoosimisel. Kasutati 639 064 Taiwanis aastatel 1994–2007 sündinud inimese ja 56 153 Norras aastatel 1995–1997 sündinud inimese andmeid, keda jälgiti 25 aasta vältel. Südame löögisageduse normväärtuseks loeti 60–69 lööki minutis ja vererõhu normväärtuseks 120/80 mm Hg või vähem.
Kiirenenud südame löögisagedus esines 21,1%-l 20–29 aasta vanustest ja 25,2%-l üle 70 aasta vanustest uuritutest ning hüpertensioon vastavalt 4,5%-l ja 57,3%-l. Kiirenenud südame löögisageduse ja normaalse vererõhu rühmas ning normaalse südame löögisageduse ja hüprtensiooni rühmas ilmnes mõlemas suurenenud suremuse risk. Alla 40aastaste hüpertensiooniga inimeste seas oli vanematega võrreldes oluliselt väiksem suremuse risk, kuid kiirenenud südame löögisagedus oli ühesuguse tasemega suremuse riskitegur kõigis earühmades. Oodatava eluea lühenemine oli suurem normaalse vererõhu, kuid kiirenenud südame löögisagedusega inimestel (10,29 aastat) võrreldes hüpertensiooniga, kuid normaalse südame löögisagedusega inimestega (5,53 aastat).
Autorid järeldavad, et kiirenenud südame löögisagedus on iseseisev üldsuremuse riskitegur ning on hüpertensiooniga võrreldes tundlikum tervisehäire prognostiline marker noorematel ja keskealistel (20–50aastastel) isikutel.
Refereeritud
Wen CP, Chen CH, Nauman J, et al. Resting heart rate – The forgotten risk factor? Comparison of resting heart rate and hypertension as predictors of all-cause mortality in 692,217 adults in Asia and Europe. Prog Cardiovasc Dis 2025:89:35–44.