Kogu öise une ajast moodustab sügava une periood 10–20%. See periood on oluline õppimise ja mälu funktsiooni taastamiseks ajus ning toksiliste metaboliitide eemaldamiseks ajust. Inimese vananedes sügava une osakaal kogu öisest uneajast väheneb.
Austraalia Melbourni Monashi ülikooli teadlaste uurimuses selgitati polüsomnograafilisel uuringul mõõdetud sügava une aja osakaalu vähenemise seost dementsuse kujunemisega üle 60aastastel isikutel. Kokku tehti 346-l üle 60aastasel vaatlusalusel (52% olid naised) öine polüsomnograafiline uuring, mida korrati keskmiselt 5 aasta pärast. Neid jälgiti dementsuse kujunemise suhtes kuni 17 aasta vältel.
Ilmnes, et vanuse suurenedes lühenes sügava une perioodi kestus 1,5% võrra aastas. Kokku kujunes 52 vaatlusalusel jälgimisperioodi vältel dementsus. Analüüsides andmeid Coxi regressioonimudeliga ning jättes kõrvale võimalikud tuntud kognitiivse võimekuse languse riskitegurid, nagu vanus, suitsetamine, uinutite või antidepressantide kasutamine ja dementsuse geneetilise riski (vähemalt 1 APOE 4 alleeli) olemasolu, ilmnes, et sügava une aja lühenemine iga 1% võrra aastas suurendas dementsuse riski 27% võrra. Sügava une aja lühenemine oli kiirem isikutel, kel oli suurem dementsuse geneetiline risk.
Uuringust ilmneb, et sügava une aja lühenemine on iseseisev, kuid eluviisiga vähemalt osaliselt mõjutatav dementsuse riskitegur. Oluline on unehügieeni reeglite järgimine, uinutid üldiselt uneaega ei pikenda.
Refereeritud
Himali JJ, Baril A-A, Cavuoto MG, et al. Association between slow-wave sleep loss and incident dementsia. JAMA Neurol 2023:e233889. doi: 10.1001/jamaneurol.2023.3889. Online ahead of print.