USA Washingtoni ülikooli (St Louis) ambulatoorse onkoloogiakeskuse baasil tehtud vaatlus-kohortuuringus selgitati suitsetamise ja sellest loobumise mõju vähihaigete elulemusele. Kokku jälgiti 13 282 vähihaige suitsetamise ja sellest loobumise seost elulemusega kahe aasta vältel. Neist 49,5% ei olnud kunagi suitsetanud, 37,5% olid suitsetamisest loobunud enne vähki haigestumist ja 13% olid pidevad suitsetajad.
Võrreldes mittesuitsetajatega oli suitsetamisest loobunud uuritutel 13% võrra suurem ja pidevatel suitsetajatel 35% võrra suurem risk surra mis tahes põhjusel. Kuue kuu jooksul pärast vähidiagnoosi kinnitumist loobus suitsetamisest 22,1% seni suitsetanud uuritutest. Suitsetamist jätkanud vähihaigetel oli kahe aasta vältel 97% võrra suurem surma risk kui suitsetamisest loobunud pahaloomulise kasvajaga haigetel. Ka III ja IV staadiumi vähihaigetel vähenes suitsetamisest loobumise järel risk surra mis tahes põhjusel 21% võrra võrreldes suitsetamist jätkanud kaugelearenenud vähiga patsientidega.
Autorite hinnangul on suitsetamisest loobumine vähi kirurgilise eemaldamise, kiiritusravi ja kemoteraapia ning immuunravi kõrval pahaloomulise kasvajaga haige neljas tugisammas.
Refereeritud
Tohmasi S, Baker TB, Heiden BT, et al. Smoking cessation and mortality risk in cancer survivorship: real-world data from a national cancer institute–designated cancer center. J Nat Canc Netw 2025;23:e257059.