Seoses rahvastiku vananemisega suureneb dementsete isikute arv. Hinnanguliselt elab maailmas umbes 50 miljonit dementset ja ekspertide hinnangul nende arv kolmekordistub aastaks 2050. Dementsuse kujunemist soodustavad mitmed riskitegurid, nii geneetiline eelsoodumus, eluviis, mitmesugused haigused, aga ka sotsiaal-majanduslik staatus (haridustase, sissetulek, töö iseloom jms).
Taanis korraldatud uuringus leiti, et suurema sissetulekuga isikutel diagnoositi dementsus harvemini kui keskmise ja madala sissetulekuga inimestel. Samuti oli suurema sissetulekuga dementsuse diagnoosiga isikutel haigus kliiniliselt kergemalt väljendunud.
Uuringus olid vaatluse all 8844 isikut, kellel diagnoositi kõrgemas ravietapis aastatel 2017–2018 dementsuse mingi vorm (Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus. Lewy kehakestega dementsus ja muud vormid). Uuritute keskmine vanus oli 75 aastat, 53,7% neist olid naised. Andmed leibkonnaliikme sissetuleku kohta aastatel 2015–2016 saadi statistikaametilt ning need jaotati kolme tertsiili: suurem, keskmine ja madal.
Autorite hinnangul on sissetulek kompleksne sotsiaal-majandusliku staatuse näitaja. Suurema sissetulekuga isikud on haritumad ning leiavad paremini tasustatud töö. Haritud inimene on intellektuaalses tegevuses aktiivsem ja sellega kompenseerib paremini vanusega seonduvat kognitiivset allakäiku. Haritum inimene on terviseteadlikum, oskab leevendada terviseriske ja on altim otsima meditsiiniabi. On teada, et Taanis on meditsiiniabi heal tasemel ja kõigile kättesaadav.
Eeltoodut arvestades näitas uuring, et suurema sissetulekuga (paremas sotsiaal-majanduslikus staatuses) isikutel on väiksem dementsuse kujunemise risk ja neil diagnoositakse dementsus varajasemas staadiumis, mis võimaldab paremini haigust kontrollida.
Refereeritud
Petersen JD, Wehberg S, Packness A, et al. Association of socioeconomic status with dementia diagnosis among older adults in Denmark. JAMA Netw Open 2021;4:e2110432.