Et vähendada inimtegevusega seonduvat kasvuhoonegaaside emissiooni, soovitatakse vähem kasutada loomseid ja enam taimseid toiduaineid. Taimetoitlus kogub enim populaarsust noorte, sealhulgas teismeliste tütarlaste seas. Väidetavalt võib taimetoit katta organismi vajaduse toitainete, mineraalide ja vitamiinide osas.
Rootsis korraldatud vaatlusuuringus küsitleti 475 teismelist tütarlast vanuses 15 aastat või enam, kes õppisid Malmö ja Lundi kõrgkoolides, nende toitumisharjumuste kohta ning mõõdeti veres hemoglobiini ja ferritiini tase. Vaatlusalustest 347 olid omnivoorid, 38 olid pesketariaanlased (taimetoitlased, kelle ainsaks lihaallikaks on mereannid), 27 ei söönud vaid punast liha ja 63 olid taimetoitlased, kes võisid tarvitada piimatooteid ja mune. Kõige kõrgem ferritiini tase mõõdeti omnivooridel (keskmiselt 19,6 µg/L), see oli oluliselt kõrgem kui pesketariaanlastel ja taimetoitlastel, keskmine näitaja vastavalt 14,7 ja 10,9 µg/L. Ferritiini näitaja alla 15 µg/L viitab rauapuudusele organismis ja rauapuudus ilmnes 69,4%-l taimetoitlastest, omnivooridel oluliselt harvemini (30,5%-l). Rauapuuduse risk oli suur vaatlusalustel, kes ei tarbinud punast liha, ja ka taimetoitlastel. Samas esines aneemia (hemoglobiini väärtused väiksemad kui 110 g/L alla 19aastastel ja 117 g/L vanematel kui 19 aastat) keskmiselt 3%-l vaatlusalustest ja ei olnud seotud toitumiseelistustega.
Ferritiin on organismi rauavarude depoovorm. Rauapuuduse korral väheneb vere ferritiinisisaldus juba varajases faasis, enne aneemia kujunemist. Rauapuudus on tõsine terviserike, eriti fertiilses eas naistel.
Refereeritud
Stubbendorff A, Bolmsjö BB, Bejersten T, Lemming EW, Calling S, Wolff M. Iron insight: exploring dietary patterns and iron deficiency among teenage girls in Sweden. Eur J Nutr 2025;64:107.