Lisatud suhkrute kahjulikku mõju erinevatele tervisetulemitele, sealhulgas kardiometaboolsetele häiretele, on põhjalikult uuritud ja metaanalüüsitud ning see on tunnistatud oluliseks riskiteguriks. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab, et päevasest energiatarbimisest peaks vähem kui 5% pärinema lisatud suhkrust. Kunstlikud magusained tekkisid alternatiivina lisatud suhkrule, võimaldades saada magusat maitset suhkrut kasutamata ja vähendada suhkrust tulenenud toidu kalorsust. Neid toidulisandeid sisaldavad paljud levinud tooted, nagu näiteks kunstlikult magustatud joogid, snäkid ja madala kalorsusega valmistoidud või piimatooted, samuti kasutatakse neid vahetult lauamagusainetena suhkru asemel.
Mitmed eksperimentaalsed in vivo ja in vitro katsed, vaatlusuuringud ja juhuslikustatud kontrollitud uuringud on käsitlenud tehismagusainete või nendega magustatud jookide toimet südameveresoonkonna tervise markeritele, nagu kehakaal, hüpertensioon, põletik, vaskulaarne düsfunktsioon, ja soolestiku mikrobioota muutused. Enamik neist uuringutest viitas kahjulikele mõjudele ja vähesed neutraalsele või kasulikule toimele. Kuigi tulemused olid osalt lahknevad, toetab kirjandus üldiselt kunstlike magusainete võimalikku kahju südameveresoonkonna tervisele.
Prantsuse uurijate rühm korraldas rahvastikupõhise prospektiivse kohortuuringu (2009–2021), et uurida seoseid kõikidest toiduallikatest (joogid, lauamagusained, piimatooted jms) pärinevate tehismagusainete (kõik kokku ja eraldi aspartaam (E951), atsesulfaam K (E950) ja sukraloos (E955)) ning üldise kardiovaskulaarhaiguste, südame isheemiatõve ja tserebrovaskulaarsete haiguste riski vahel.
Uuring hõlmas 103 388 täiskasvanut veebipõhisest NutriNet-Santé kohordist (keskmine vanus 42,2 ± 14,4, neist 79,8% naised, kokku 904 206 inimaastat). Toitumisteave, sh kunstlike magusainete tarvitamine, saadi korduvate 24 tunni toitumispäevikute kannetest, mis sisaldasid ka tööstuslike toodete marginimesid.
Tehismagusainete kogutarvitamine oli seotud suurenenud üldise südame-veresoonkonnahaiguste riskiga (n = 1502, riskitiheduste suhe (HR) = 1,09, 95% uv 1,01–1,18, p = 0,03). Absoluutne esinemissagedus oli enam tarvitajate (üle soopõhise mediaani) ja mittetarvitajate seas vastavalt 346 ja 314 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Tehismagusainete kogutarvitamine oli enam seotud tserebrovaskulaarsete haiguste riskiga (n = 777, HR = 1,18, 95% uv 1,06–1,31, p = 0,002; esinemissagedus 100 000 inimaasta kohta enam tarvitajatel ja mittetarvitajatel vastavalt 195 ja 150). Aspartaami tarvitamine oli seotud tserebrovaskulaarsete haiguste suurenenud riskiga (HR = 1,17, 95% uv 1,03–1,33, p = 0,02; esinemissagedus 100 000 inimaasta kohta enam tarvitajatel ja mittetarvitajatel vastavalt 186 ja 151) ning atsesulfaam K ja sukraloosi tarvitamine südame isheemiatõve suurenenud riskiga.
Selle suure prospektiivse kohortuuringu tulemused viitavad võimalikule otsesele seosele suurema tehismagusainete (eriti aspartaami, kaaliumatsesulfaami ja sukraloosi) tarvitamise ja suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste riski vahel. Kunstlikke magusaineid leidub tuhandetes toidu ja joogi tootemarkides üle maailma. Euroopa toiduohutusamet (EFSA), USA toidu- ja ravimiamet ja toidulisandite ekspertkomitee on kehtestanud tehismagusainete lubatud päevakogused, kuid sellegipoolest on tehismagusainete kasutamine endiselt vaidlusteema ning seniseid seisukohti hinnatakse ümber.
Refereeritud
Debras C, Chazelas E, Sellem L et al. Artificial sweeteners and risk of cardiovascular diseases: results from the prospective NutriNet-Santé cohort BMJ 2022; 378 :e071204.