Uudised – juuli 2020

Tinnitus ja peavalu. Rootsi uuringu andmed

Tinnitus on subjektiivselt tunnetatav helin kõrvus, mida ei ole esile kutsunud välised tegurid. Häire levimus on erinevatel andmetel 5–45%-l elanikkonnast ja iga kümnes neist pöördub abisaamiseks arstile. Tinnituse patogenees ei ole selge ja põhjuslikku ravi ei ole. Tinnitusega kaasnevate kliiniliste sündroomide kohta on kirjanduses vähe andmeid.

Rootsi tinnituse uurimise projekti raames selgitas rahvusvaheline uurimisgrupp tinnituse ja peavalu seoseid. Uuritavad hindasid ise oma häire raskust vastava skaala alusel ja tinnitusega kaasnevaid teisi kliinilisi ilminguid. Vaatluse all oli 1945 isikut, kel oli tinnitus, ja 1661 isikut, kel selliseid vaevusi ei olnud. Ilmnes, et 26%-l isikutest, kel oli tinnitus, kaasnes sellega ka peavalu. Isikutel, kes hindasid tinnitust raskeks ja väga segavaks, esines peavalu sagedamini – kuni 40%-l. Tinnitus ja peavalu esinesid ühesuguse sagedusega nii naistel kui ka meestel. Isikutel, kes hindasid tinnitust raskeks, esines peale peavalu ka sagedamini vertiigo, kaelavalu või teised valusündroomid, samuti stress ja ärevushäired.

Uuring kinnitab, et tinnitus ei ole vaid kuulmisfunktsiooni häire, vaid sellega kaasuvad sageli ka mitmesugused valusündroomid ning meeleoluhäired. Ilmselt on tinnituse ja kroonilise valu patogeneesis sarnaseid mehhanisme.

Refereeritud

Lugo A, Edvall NK, Lazar A, et al. Relationship between headaches and tinnitus in a Swedish study. Sci Rep 2020;10:8494.