Viimastel aastatel on rasvumise medikamentoosseks raviks kasutusele võetud uudsed, veresuhkru taset ja söögiisu reguleerivaid endogeenseid hormoone mõjutavad ravimid – glükagoonilaadse peptiidi-1 (GPL-1) retseptori agonist semaglutiid ja kahekordse toimega, nii GLP-1 kui ka glükoosist sõltuva insulinotroopse polüpeptiidi (GIP) agonist tirsepatiid.
Rahvusvahelises mitme keskuse osavõtuga juhuslikustatud uuringus võrreldi tirsepatiidi ja semaglutiidi tõhusust kehakaalu langetamisel ja vööümbermõõdu vähendamisel rasvunud isikutel, kel polnud diagnoositud diabeeti. Kokku 751 uuritavat jagati vahekorras 1 : 1 kahte rühma. Ühele neist manustati kord nädalas maksimaalses talutavas annuses (10 mg või 15 mg) tirsepatiidi, teisele rühmale kord nädalas maksimaalses talutavas annuses (1,7 mg või 2,4 mg) semaglutiidi. Ravi tulemusi hinnati 72 nädala möödudes ravi algusest.
Tirsepatiidiga ravitutel langes kehakaal keskmiselt 20,2% võrra, semaglutiidiga ravitutel keskmiselt 13,7% võrra. Erinevus on statistiliselt oluline (p < 0,001). Vööümbermõõt vähenes tirsepatiidiga ravitutel keskmiselt 19,6 cm, semaglutiidiga ravitutel keskmiselt 13 cm võrra (p < 0,001). Kõrvaltoimeid registreeriti mõlemas rühmas eelkõige seedetrakti poolt.
Refereeritud
Aronne LJ, Horn DB, le Roux CW, et al. Tirzepatide as compared with semaglutide for the treatment of obesity. N Engl J Med 2025, doi: 10.1056/NEJMoa2416394. Online ahead of print.