Soome, Prantsusmaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi teadlaste 1985.–2002. a tehtud uuringus võrreldi tööstressi ja suremuse seost meestel ja naistel. Tööstressiks loeti liigset tööpinget, töömahu ja -tasu mittevastavust või mõlemat.
Kokku analüüsiti 102 633 isiku andmeid, keskmine jälgimisperiood oli 13,9 aastat. 3441 uuringus osalenud isikul oli diagnoositud kardiometaboolne risk (hüpertensioon, düslipideemia, diabeet, rasvumine, füüsiline inaktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine). Jälgimisperioodi jooksul suri 3841 vaatlusalust. Meestel, kel oli mõni kardiometaboolne riskitegur, osutus surmarisk nii suhteliselt kui ka absoluutselt suuremaks, juhul kui kaasnes ka tööstress, võrreldes meestega, kel tööstressi ei olnud. Samas ilmnes, et tööstress on iseseisev sõltumatu meeste surmariskitegur ja tööstressi olemasolul oli meestel suurem surmarisk ka siis, kui kardiometaboolsed häired olid raviga kontrolli all ja nad ei suitsetanud ega tarbinud liigselt alkoholi. Naiste hulgas oli tööstressi ja surmariski seos vähe väljendunud või puudus hoopis.
Varasemates uuringutes on näidatud, et psühhosotsiaalne stress suurendab kardiovakulaarsetesse haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Edasised uuringud peavad välja selgitama, kas adekvaatne tööstressi ohjamine võib parandada tervisetulemit meestel, kel on väljakujunenud koronaarhaigus, diabeet või aju isheemiline kahjustus.
Refereeritud
Kivimäki M, Pentti J, Ferrie JE, et al. Work stress in men and women with and without cardiometabolic disease: a multicohort. Lancet Diabetes Endocrinol 2018;6:705–13.