Tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste – müokardiinfarkt, isheemiline insult, perifeersete arterite haigus, kardiovaskulaarne surm – teiseseks ennetuseks koronaarhaiguse korral on kasutusel antiagregantravi. Aastakümneid on sel otstarbel kasutatud väikeses annuses aspiriini, sünteesitud on ka teisi antiagregante, näiteks klopidogreel. Klopidogreeli kasutatakse nii monoteraapiana kui koos aspiriiniga.
Mitme riigi teadlaste koostöös kuni 2025. aasta aprillini avaldatud juhuslikustatud uuringute metaanalüüsil võrreldi aspiriini ja klopidogreeli tõhusust tõsiste kardiovaskulaarsete häirete sekundaarses ennetuses koronaarhaigusega patsientidel, kel oli äge koronaarsündroom või kellele oli tehtud perkutaanne revaskulariseeriv protseduur. Analüüsiti 7 uuringu põhjal kokku 28 982 patsiendi ravi tulemusi. Antiagregantravi eesmärgil sai neist 14 507 patsienti monoteraapiana klopidogreeli ja 14 475 monoteraapiana aspiriini, jälgimisperiood oli keskmiselt 5,5 aastat.
Tõsise kardiovaskulaarse häire kujunemise sagedus oli klopidogreelirühmas 261 juhtu 100 isik-aasta kohta ja aspiriinirühmas 299/100. Suremuse näitajad kahe rühma vahel ei erinenud, hemorraagiliste tüsistuste sagedus oli klopidogreelirühmas 0,71 ja aspiriinirühmas 0,77 juhtu 100 isik-aasta kohta, erinevus ei olnud statistiliselt oluline.
Analüüsist ilmneb, et tõsiste kardiovaskulaarsete häirete sekundaarseks ennetuseks on klopidogreel tõhusama toimega kui aspiriin, nende ravimite tüsistuste profiil ei erine.
Refereeritud
Valgimigli M, Choi KI, Giacoppo D, et al. Clopidogrel versus aspirin for secondary prevention of coronary artery disease: a systematic review and individual patient data meta-analysis. Lancet 2025;406:1091–102.