Ühendkuningriigis Aberdeeni ülikoolis tehtud kohortuuringus analüüsiti aastatel 2010–2016 hospitaliseeritud 47 063 ja kuni aastani 2021 kaugtulemuste suhtes jälgitud 45–80aastase infarktihaige ravi ja kulu iseärasusi haiglas ja haiglaravi järel. Hinnati soolisi erinevusi infarktihaigete käsitlemisel ja ravi kaugtulemusi. Uuritute keskmine vanus oli 66 aastat, 33,5% neist olid naised.
Võrreldes meestega haigestusid naised südameinfarkti hilisemas elueas ja neil oli enam kaasuvaid haigusi. Siiski tehti statsionaarides infarktihaigetele naistele meestega võrreldes 13% võrra vähem transkutaanseid protseduure koronaararteritel ja väljakirjutamisel ordineeriti naistele 6% võrra harvemini ravimeid infarkti teiseseks ennetuseks. Infarktihaigete haiglasiseses suremuses soolisi erinevusi ei ilmnenud. Haiglaravijärgsel perioodil oli infarktihaigetel naistel meestega võrreldes 8% võrra vähem kardiovaskulaarseid tüsistusi, kardiovaskulaarne suremus oli naistel 18% ja üldsuremus 8% võrra väiksem kui meestel. Naiste müokardiinfarkti järgseid paremaid kaugtulemusi võrdluses meestega ei saa selgitada üksnes naiste bioloogiliselt määratletud pikema elulemusega. Uuritud infarktihaigete kohordi ravitulemusi võrreldi nendega sarnaste demograafiliste näitajatega, kuid infarkti mitte põdenud isikutest koosneva kontrollrühma isikutega. Infarktihaigete naiste suremuse näitajad olid suuremad kontrollrühma naistega võrreldes.
Autorite hinnangul ilmneb, et võrreldes meestega on müokardiinfarktiga naised alaravitud, kuid vaatamata paremale sekundaarse ennetuse kättesaadavusele on infarktijärgne suremus meeste hulgas suurem kui naistel.
Refereeritud
Pana TA, Mamas MA, Myint PK, Dawson DK. Sex differences in myocardial infarction care and outcomes: a longitudinal Scottish National Data-Linkage Study. Eur J Prevent Med 2025;32:696–701.