Euroopa kardioloogiaühingu 2023. aasta kongressil Amsterdamis 27. augustil ette kantud uuringu tulemused kinnitavad, et vähene füüsiline aktiivsus alates lapseeast soodustab südame vasaku vatsakese hüpertroofia kujunemist ja suurendab ohtu haigestuda tõsistesse kardiovaskulaarsetesse haigustesse juba noores täiskasvanueas.
Ühendkuningriigi ja Soome uurijate koostöös valminud uuringus kasutati Ühendkuningriigis aastatel 1991–1992 alustatud projekti „Children of the 90s“ (ALSPAC) andmeid, mille raames jälgitakse uuritute eluviisi mõju nende tervisele sünnist alates.
Esitatud uuringus jälgiti 766 vaatlusalust (55% naissoost), kel hinnati 11., 15. ja 24. eluaastal nutikella abil füüsilist aktiivsust 7 päeva vältel ning 17. ja 24. eluaastal hinnati ehhokardiograafilisel uuringul (EHHO KG) südame vasaku vatsakese massi. Uuritavad olid päevas füüsiliselt inaktiivsed 11. eluaastal keskmiselt 362 min, 15. eluaastal 474 min ja 24. eluaastal 531 minuti vältel. Seega pikenes füüsiliselt inaktiivne aeg päevas (FIA) alates 11. eluaastast 24. eluaastaks 2,8 tunni võrra. EHHO KG andmeil suurenes südame vasaku vatsakese mass 17. ja 24. eluaasta vahelisel perioodil FIA suurenemisel 1 min võrra päevas keskmiselt 0,004 g võrra. Sealjuures oli vasaku vatsakese hüpertroofia arenemine sõltumatu vererõhust, keha rasvasisaldusest, suitsetamisest ja sotsiaal-majanduslikust olukorrast. FIA sisustas peamiselt nn ekraaniaeg. Seniste uuringute andmeil on vasaku vatsakese hüpertroofia sõltumatu kardiovaskulaarne riskitegur.
Uuringu andmeil suurendab füüsiline inaktiivsus lapseeas kardiovaskulaarset riski kogu hilisemaks eluks.
Refereeritud
European Society of Cardiology. Sedentary time in children linked with heart damage in young adulthood. https://www.sciencedaily.com/releases/2023/08/230823122511.htm