Stockholmi Karolinska instituudis valminud mahukas uurimuses vaadeldi lapse enneaegse/varajase sünni seoseid ema ja isa vaimse tervise häiretega. Rootsi riiklike registrite andmeil sündis 1997.–2016. aastal 1 488 920 last. Neist 1 268 507 lapse emal ega isal polnud diagnoositud vaimse tervise häireid ja nende lastest 7094 (5,8%) sündisid varajaselt/enneaegsetena. Vähemalt üks vaimse tervise häire oli diagnoositud 73 500 (15%) lapse emal, isal või mõlemal vanemal. Varajaselt/enneaegselt sündinud lastest 6,3%-l oli isal vaimse tervise häire (riskisuhe RR 1,2), 7,3%-l neist lastest oli ema vaimselt haige (RR 1,3) ja 8,3%-l oli vaimse tervise häire mõlemal vanemal (RR 1,52). Seega ilmnes arvestatav varajase/enneaegse sünni risk lastel, kel kas emal, isal või mõlemal vanemal oli diagnoositud vaimse tervise häire. Risk oli suurem mõlema vanema psüühikahäire korral.
Uurijad jagasid vaimse tervise häired 6 kategooriasse: psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, skisofreenia ja teised mitte-meeleoluhäired, meeleoluhäired, neurootilised häired, närvisüsteemi arenguhäired ja muud vaimsed häired. Suurim varajase/enneaegse sünni risk oli lastel, kelle vanematel olid stressiga seonduvad vaimsed häired (RR 1,23, kui häire oli isal, RR 1,47 – häire emal, RR 1,90 – häire mõlemal vanemal). Vanemate psüühikahäire korral oli lastel ühesugune risk nii varajaseks sünniks (37.–38. rasedusnädalal) kui ka enneaegseks sünniks (enne 37. rasedusnädalat).
Autorite hinnangul selgus uuringust seni vähe tuntud fakt, et ka isa psüühikahäired suurendavad lapse varajase/enneaegse sünni riski.
Refereeritud
Yin W, Ludvigsson JF, Åden C, et al. Paternal and maternal psychiatric history and risk of preterm and early term birth: A nationwide study using Swedish registers. Plos Med 2023;20:e1004256.