Rootsi Göteborgi ülikooli koordineeritud uuringus analüüsiti riiklike registrite baasil täiskasvanud Rootsi elanike haigestumist ägedatesse tserebro- ja kardiovaskulaarsetesse haigustesse aastatel 2020–2022 ja selle seost COVID-19-vastase vaktsineerimisega. Analüüs põhineb 8 070 674 Rootsi täiskasvanud elaniku andmeil, kellest 88,5% olid vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga, 86,9% vähemalt kahe ja 67,9% kolme või enama vaktsiinidoosiga. Vaadeldud perioodil haigestus Covidi nähtudega 40,3% isikutest, kellel polnud manustatud ühtegi vaktsiinidoosi, ja 21,7% isikutest, kellele oli manustatud kolm vaktsiinidoosi.
Hinnati vaktsineerimise seost järgmiste ägedate kardiovaskulaarse süsteemi häirete kujunemisega: müo- ja perikardiit, südame arütmiad, südamepuudulikkus, müokardi infarkt, transitoorne isheemiline atakk (TIA) ja insult. Võrreldes isikutega, kes polnud vaktsineeritud, oli vaktsineeritutel 20–30% võrra väiksem risk loetletud häirete kujunemiseks, eriti 3 doosiga vaktsineeritutel.
Ilmnesid ka mõned vaktsiiniga seotud kadiovaskulaarsed kõvaltoimed. Sagedamini noortel meestel kujunes pärast esimest ja teist, aga mitte pärast kolmandat mRNA vaktsiinidoosi enamasti soodsa kuluga müo-perikardiit. Enamasti eakamatel meestel tekkis võrreldes vaktsineerimata isikutega pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi ekstrasüstoolia (risk 17–22% võrra suurem), arütmiat ei kujunenud. Kuigi vaktsineeritutel oli väiksem insuldirisk, oli eakamatel meestel pärast esimest vaktsiinidoosi 13% võrra suurem TIA risk. Südameinfarkti ja südamepuudulikkuse risk oli vaktsineeritutel oluliselt väiksem, eriti 3. doosi järel.
Refereeritud
Xu Y, Li H, Santosa A, et al. Cardiovascular events following coronavirus disease 2019 vaccination in adults: a nationwide Swedish study. Eur Heart J 2024, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehae639