Menopausiga kaasnevad olulised nihked naise organismis ja sellega seoses võib suureneda erinevate tervisehäirete risk. Kirjanduses on vastakad andmed varajase menopausiga kaasnevast kardiovaskulaarsete häirete riskist.
Hollandis korraldatud uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas naise vanus menopausi saabumisel on seotud insulti (nii isheemilisse kui ka hemorraagilisse) haigestumise riskiga.
Vaatluse all oli 16 244 postmenopausis naist, kes osalesid 1993. a alustatud prospektiivses vähki haigestumise ja toitumise uuringus ning keda jälgiti insuldi kujunemise suhtes 2011. aasta alguseni. Uuritute keskmine vanus menopausi saabumisel oli 46,4 eluaastat. Menopausi saabumise ea järgi jaotusid uuritavad 5 rühma: nooremad kui 40, 40–44 a, 45–49 a, 50–54 a ja üle 55 a. Vanuserühm 50–54 a oli võrdlusrühm. Kokku registreeriti vaatlusalustel 574 isheemilise, 162 hemorraagilise ja 97 klassifitseerimata insuldi juhtu.
Varajasem menopaus oli seotud suurema insuldi koguriskiga. Võrreldes võrdlusrühmaga (50–54 a) oli rühmas 40 ja nooremad 1,48 korda suurem insulti (esmajoones isheemilisse, mitte hemorraagilisse) haigestumise risk. Varajase menopausi ja insuldi riski vaheline seos oli tugevamini väljendunud füsioloogiliselt kujunenud menopausiga vaatlusalustel võrreldes insuldiriskiga ovaariumide eemaldamise järgse menopausi korral.
On ebaselge, millised patofüsioloogilised mehhanismid mõjutavad suurenenud insuldiriski ja varajase menopausi seoseid. Andmed hormoonasendusravi mõjususest insuldiriskile menopausi järel on vastakad. Kindlasti tuleks varajase menopausiga naisi jälgida kardiovaskulaarsete riskitegurite suhtes, et neid võimalikult efektiivselt positiivses suunas mõjutada.
Refereeritud
Welten SJGC, Onland-Moret NC, Boer JMA et al. Age at menopause and risk of ischemic and hemorrhagic stroke. Stroke 2021, https://doi.org/10.1161/STROKEAHA.120.030558