Lõuna-Koreas tehtud prospektiivses kohortuuringus hinnati arteriaalse hüpertensiooni levikut ja sellega kaasnevat pikaaegset kardiovaskulaarset riski noortel täiskasvanutel.
Uuringusse kaasati 4 590 597 tervet isikut keskmise vanusega 33,8 aastat, 62% neist olid mehed, tervisenäitajaid jälgiti keskmiselt 15,9 aasta vältel. Terveks loeti isikud, kel uuringusse kaasamise ajal ei olnud meditsiinilises dokumentatsioonis ühegi haiguse diagnoosi. Vererõhu väärtuste järgi jaotati uuritavad järgmiselt: optimaalne – alla 120/80 mm Hg (39,6% ); normaalne – 120–129 / < 80 mm Hg (10,09%); kõrge normaalne – süstoolne rõhk 130–139 mm Hg või diastoolne rõhk 80–89 mm Hg (35,9%); arteriaalne hüpertensioon > 140/90 mm Hg (13,5%). Hinnati haigestumist müokardi infarkti või isheemilisse insulti või aju hemorraagiasse jälgimisperioodi vältel.
Võrreldes normaalse vererõhu rühmaga oli nendesse tüsistustesse haigestumine 2,16 korda suurem arteriaalse hüpertensiooni rühmas ja 1,43 korda suurem kõrge normaalse vererõhu grupis. Arteriaalse hüpertensiooni rühmas oli 21%-le uuritutest rakendatud antihüpertensiivne ravi ning selles alarühmas esines eespool loetletud tüsistusi 70% võrra vähem. Samas ilmnes, et antihüpertensiivset ravi saavatel hüpertensiooniga uuritutel suurenes tüsistuste risk 9 aasta möödudes samale tasemele antihüpertensiivset ravi mitte saanud uuritutega. Autorid oletavad, et antihüpertensiivne ravi lükkab arteriaalse hüpertensiooni tüsistuste kujunemise riski 9 aasta võrra hilisemasse perioodi.
Uuring kinnitab vererõhu regulaarse jälgimise vajadust noorest east alates. Ilmneb, et ka süstoolse vererõhu väärtused 130–140 mm Hg nooremas eas osutavad suurenenud kardiovaskulaarsele riskile.
Refereeritud
Moon IT, Park YK, Yi H-J, et al. Long-term outcomes of hypertension and antihypertensive drugs in healthy young adults: a nationwide population-based prospective cohort study in Korea. Mayo Clin Proc 2025;100:1758–70.