Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. Tervishoiutöötajate lahkumine Eestist välismaale tööle tekitab põhjendatud küsimusi tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta. Arstide lahkumise kõrval on viimastel aastatel hoogustunud ka õdede lahkumine. Eestis on seatud eesmärgiks, et tervishoius töötaks 9 õde 1000 inimese kohta, kuid viimasel aastakümnel on see suhtarv püsinud 6–7 vahel. Käesoleva uuringu eesmärgiks on ennustada Eestis töötavate õdede arvu ja vanuselise koosseisu muutumist pikemas perspektiivis, lähtudes õdede koolitusarvu suurendamise ja välismaale lahkumise eri stsenaariumitest. Metoodika. Terviseameti tervishoiutöötajate registrist tehti õdede nimelised väljavõtted 2010. ja 2012. aasta aprilli seisuga, et hinnata õdede töölt lahkumise ja tööle taasasumise muutust. Tervishoiutöötajate registri andmed lingiti Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolide õeõppe 2007.–2011. aastal lõpetanute nimekirjadega ning neil aastatel õeõppe lõpetanuid otsiti Soome, Norra ja Suurbritannia tervishoiutöötajate registritest. Nende andmete alusel arvutati vanusespetsiifilised õdede Eestis tööleasumise, välismaale lahkumise ja muul põhjusel töölt lahkumise ning samuti õe tööle naasmise aastased tõenäosused. Arvestades nimetatud tegureid, koostati Eestis töötavate õdede arvu prognoosimudelid erinevate tulevikustsenaariumite läbimängimiseks. Tulemused. Kokku oli Eestis 2012. aasta aprilli seisuga töökoht 8742 õel ja ämmaemandal, kellest 5% olid vanemad kui 65 aastat. Eesti õdede välismaale lahkumise tõenäosus on 2008.–2011. aasta andmetel 0,4–2% aastas ja see on suurem nooremates vanuserühmades. Kui õdede lahkumine lähemas tulevikus ei suurene ja õeõppesse võetakse jätkuvalt 400 üliõpilast aastas, siis jääb töötavate õdede arv Eestis tänasele tasemele, sest osa lõpetajatest ei asu paraku kunagi õena tööle. Et Eestis oleks 2032. aastal 9 õde 1000 inimese kohta (OECD ja Euroopa Liidu keskmine 2010. aastal), peab alates 2014. aastast kõigil järgmistel aastatel Eesti raviasutustesse tööle minema 450–500 õde ning selle tagab vastuvõtt õeõppesse 700–800 üliõpilast aastas. Järeldus. Eestis töötavate õdede arvu vähenemise pööramiseks kiirele suurenemisele, et aastaks 2032 saavutada Eestis Euroopa Liidu ja OECD riikide keskmine tase – kolm õde ühe arsti kohta –, peab õeõppesse vastuvõtu Eestis kahekordistama ja seejuures lootma, et õdede lahkumine välismaale ei suurene, vaid püsib aastate 2008–2011 tasemel.Eesti Arst 2013; 92(11):616–626