Sissejuhatus

Viimastel aastakümnetel on linnaõhu saastumisest saanud rahvatervise probleem üle maailma. Kütteallikate arvu ja liiklustiheduse kiirest kasvust tingituna on ka Eesti linnades õhusaaste suurenemas. On teada, et õhusaaste avaldab mõju eelkõige inimese hingamisteedele ja südamele-veresoonkonnale. Seetõttu võib sellega seostada linlaste tervise halvenemist ja ravikulutuste suurenemist tulevikus. Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid SO2, NO2, CO, peente osakeste ja teiste atmosfääriõhu saastekomponentide sisaldusele. Linnaelanike tervist ohustavad eelkõige peente osakestega seotud raskmetallid ja orgaanilised ühendid, seda ka piirväärtustest väiksemate kontsentratsioonide juures.

Eesti Arst 2007; 86 (6): 401–405