Sissejuhatus

Taust. Emakakaelavähki on võimalik ennetada vähisõeluuringu ja vaktsineerimise abil.

Eesmärk. Analüüsida emakakaelavähi haigestumust Eestis aastatel 1998–2008 vanuserühmiti ja morfoloogiliste tüüpide kaupa.

Metoodika. Aastatel 1998–2008 Eesti vähiregistris registreeritud esmastest emakakaelavähi juhtudest eristati lamerakk-kartsinoomid, adenokartsinoomid ning muu morfoloogiaga kasvajad. Koos 95% usaldusvahemikuga arvutati standarditud haigestumuskordajad ja haigestumuskordajad vanuserühmiti (20–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–69, 70+). Haigestumuse aastase protsentuaalse muutuse leidmiseks kasutati muutuspunkti regressioonanalüüsi.

Tulemused. Kokku diagnoositi 1998.–2008. aastal 1826 esmast emakakaelavähi juhtu, neist 1555 olid lamerakk-kartsinoomid, 116 adenokartsinoomid ning 155 muu morfoloogiaga kasvajad. Emakakaelavähi patsiendi keskmine vanus oli 54 aastat. Lamerakk-kartsinoomi standarditud haigestumuskordaja oli vahemikus 12,7–17,9/105, haigestumus oli suurim vanuserühmas 40–49 aastat. Uuritud ajavahemikul suurenes lamerakk-kartsinoomi haigestumuskordaja aastas 2,2% (95% usaldusvahemik (uv) 0,8–3,6) ja adenokartsinoomi haigestumus 8,0% (95% uv 4,9–12,3).

Järeldused. Olemasolevate emakakaelavähi ennetusmeetmete ebaotstarbeka kasutuse (või kasutamata jätmise) tõttu on emakakaelavähi haigestumuskoormus Eesti naiste hulgas suurenenud ning on suur võrreldes põhjamaade ja teiste Euroopa riikidega.

Eesti Arst 2016; 95(1):20–27