ÜLEVAADE – Mai 2007

Päikese ultraviolettkiirgus Eestis: mõõtmine, sõltuvus ja mõju

Autorid: Kalju Eerme, Mai Vaht, Uno Veismann

Artikli PDF

Sissejuhatus

Artiklis käsitletakse UV-kiirguse mõõtmise meetodeid, UV-kiirguse taset, selle sõltuvust meteoroloogilistest parameetritest ning lühi- ja pikaajalisi muutusi Eesti tingimustes. Osoonikihi paksuses Eesti kohal ei ole täheldatud olulisi muutusi alates 1979. aastast. UV-kiirgust mõõdetakse Tõraveres alates 1997. aastast. Integraalse päikesekiirguse mõõtmis tulemuste abil on rekonstrueeritud erüteemse UV-kiirguse doosid tagasi ulatuvalt 1953. aastani. Suvisel poolaastal koguneb 89% aastasest erüteemsest ja 80% integraalsest kiirgusest. Erüteemse kiirguse doosid varieeruvad aastati vähem kui integraalse kiirguse doosid. Talvel esineb 50ndast suurematel laiuskraadidel periood, kus D-vitamiini sünteesiks ei ole piisavalt UV-kiirgust. Tõraveres kestab see normaal tingimustel 6. novembrist kuni 19. veebruarini.

Eesti Arst 2007; 86 (5): 322–328