Sissejuhatus

Ravimite ostmisega seotud omaosaluse all mõistetakse rahasummat, mille patsient peab temale määratud soodusravimite eest tasuma ise, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kata ravikindlustus. Omaosalust rakendatakse patsiendi vastutuse tagamiseks, muu hulgas eesmärgiga vähendada ravikindlustuse ressursikulu olukorras, kus patsient tegelikult ei kasuta temale väljakirjutatud ravimeid. Samas võib liiga suur omaosalus, eriti väiksema sissetulekuga leibkonna liikmete puhul muutuda teguriks, mis pärsib ravisoovitustest kinnipidamist. Viimastel aastatel on omaosalusele retseptiravimite ostmisel viidatud kui murekohale, mille vähendamisega tuleks aktiivselt tegeleda. Artiklis on antud ülevaade ravimite soetamisel liiga suure omaosaluse tekkimise põhjustest ja selle vältimise võimalustest. Samuti on kirjeldatud konkreetseid samme, mida probleemi leevendamiseks on astutud. Omaosaluse määr kasvas pidevalt kuni 2009. aastani, mil see ulatus 8,02 euroni ühe soodusretsepti kohta. 2012. aasta esimese 9 kuu andmete järgi oli soodusretseptiga määratud ravimi puhune omaosalus tipptasemega võrreldes juba 17% soodsam, makstes 6,65 eurot.
Eesti Arst 2013; 92(1):34–38