Sissejuhatus

Eütrodermia on äge dermatoloogiline seisund, mille korral esineb nahal generaliseerunud erüteem, mis haarab 85–90% kehapinnast ning millega kaasneb sageli ketendus. Erütrodermiat esineb üldrahvastikus 0,9–1 juhtu 100 000 inimese kohta (1), vastsündinuperioodis 0,11% (2). Täiskasvanutel tekib erütrodermia sagedamini psoriaasi ja atoopilise dermatiidi ägenemisel (3). Lisaks võivad erütrodermiat põhjustada mõned harva esinevad haigused (pityriasis rubra pilaris, naha T-rakklümfoom jt). Euroopas on imikutel esineva erütrodermia põhjustena nimetatud immuundefitsiitsust, ihtüoosi ja Nethertoni sündroomi (4, 5), Indias stafülokokilist eksfoliatiivset dermatiiti ja kandidoosi (6). Ravimitest tingitud erütrodermia on sagedamini seotud järgmiste ravimitega: sulfonamiidid, malaariavastased ravimid, penitsilliin, ampitsilliin, isoniasiid, streptomütsiin, mittesteroidsed põletikuvastased ained, kaptopriil, tsimetidiin (7). Ravimireaktsioonide osakaal varieerub eri uuringutes 5–28% (2, 8, 9). Kui erütrodermia kujuneb olemasoleva dermatoosi foonil, siis ei põhjusta seisund diagnostilisi raskusi, kuid eelneva haiguse puudumise korral võib jääda erütrodermia põhjus selgusetuks (idiopaatiline erütrodermia).

Artiklis on esitatud 16aastase noormehe haigusjuht, kellel oli erütrodermia põhjuseks pityriasis rubra pilaris (PRP).

Eesti Arst 2017; 96(7):411–414