Sissejuhatus
Polüneuropaatiad on suhteliselt suure levimusega haigusterühm, mille diagnoosimine ei ole alati lihtne. Lisaks kliiniliste avalduste tundmisele on paljudel juhtudel vältimatu elektrofüsioloogiliste uurimismeetodite rakendamine. Viimastest kasutatakse perifeersete närvide juhtivuskiiruse mõõtmist ja nõel-elektromüograafiat. Üksnes nende võtete rakendamine võimaldab eristada kahjustuse aksonaalset vs demüeliniseerivat vormi, hinnata perifeersete närvide haaratuse raskust ja otsustada haigusjuhu prognoosi üle. Elektrofüsioloogiliste meetodite rakendamine on eriti vajalik põletikuliste polüneuropaatiate ja pärilike vormide korral.
Eesti Arst 2002; 81 (11): 710–717