Sissejuhatus

Ravimiresistentset hüpertensiooni defineeritakse kõrgvererõhuna, mis ei ole eesmärkväärtuseni langetatav, kombineerides vähemalt kolme antihüpertensiivset preparaati, mis kuuluvad eri ravimiklassidesse ja millest üks on diureetikum. Ravimiresistentsus esineb umbes 10%-l hüpertoonikutest. Need haiged vajavad erilist käsitlust, sest nende hüpertensioon on sageli sekundaarne ning olenemata antihüpertensiivsest ravist on neil elundikahjustuste, kardiovaskulaarsete tüsistuste ja surma risk suur. Artiklis on antud ülevaade seisundi etiopatogeneesist, diagnostikast ja ravimeetoditest.