Sissejuhatus

Rinosinuiit on oluline tervisehäire, mille esinemissagedus suureneb kogu maailmas. Kuigi Eesti kohta puuduvad epidemioloogilised uuringud, nähtub haigekassa 2005.–2010. aasta andmetest, et haigestumine kroonilisse rinosinuiiti on kasvanud. Kroonilise rinosinuiidi patogenees ei ole selge. Viimasel kümnendil on koostatud mitmeid rinosinuiidi ravijuhendeid, kuid konsensust ei ole seni saavutatud.
Rinosinuiit on termin, mis hõlmab laia spektri nina ja ninakõrvalkoobaste põletikulisi haigusi, mida diagnoosivad ja ravivad erinevad spetsialistid: perearstid, pulmonoloogid, pediaatrid, sisehaiguste arstid ja kõrva-nina-kurguarstid. Erialati, ka erialasiseselt, kasutatakse haiguse käsitlemisel sageli erinevat paradigmat. Kirjanduse ülevaatest selgub, et kui ägeda rinosinuiidi (ÄRS) diagnostikas ja ravis on konsensus saavutatud ja kõikjal on peamiseks probleemiks antibiootikumide ülekasutamine, siis kroonilise rinosinuiidi (KRS) puhul, kaasa arvatud ravijuhendites, täiesti kattuvaid seisukohti ei ole.

Eesti Arst 2012; 91(5):236–240