Sissejuhatus

Aspiriin – atsetüülsalitsüülhape – sünteesiti Euroopas 19. sajandi keskpaiku. Tänapäeval üldtuntud aspiriini toimemehhanism on tsüklooksügenaasi, prostanoidide sünteesi ahela esimese ensüümi inaktiveerimine. Tänu sellele on aspiriin kliinilises kasutuses ka tromboembooliliste haiguste ja tüsistuste profülaktikas väikestes annustes (kuni 100 mg). Kuigi ei ole näidatud aspiriini molekulaarse farmakoloogia erinevusi sõltuvalt soost, on aspiriini farmakodünaamika meestel ja naistel erinev: sama annuse manustamise järel on salitsülaadi kontsentratsioon veres naistel kõrgem kui meestel (1).