Sissejuhatus

Spondüloartriidi käsitluses on viimase kümnendi jooksul toimunud olulised muutused, mille ajendiks on olnud vajadus diagnoosida põletikulisi seljahaigusi kiiremini ja alustada varem ravi. Välja on töötatud uued klassifikatsioonikriteeriumid, mille järgi eristatakse aksiaalse ja perifeerse haaratusega spondüloartriiti. Varem piltdiagnostika kuldstandardiks olnud röntgeniülesvõtte kõrvale on asunud magnetresonantstomograafiline uuring, mis võimaldab sakroiliiti avastada juba enne röntgenoloogiliste muutuste teket, kasutusele on võetud nn röntgennegatiivse aksiaalse spondüloartriidi mõiste. Esmavaliku medikamentoosse ravina on endiselt kasutusel mittesteroidsed põletikuvastased ained, kuid NSAID-resistentse haiguse korral on näidustatud bioloogiline ravi.

Eesti Arst 2016; 95(1):45–51