Sissejuhatus

Keemiline ühend dietuuleeter avastati 1275. aastal. Tuntud arst ja alkeemik Paracelsus kirjeldas 1526. aastal oma raamatus eetri valuvaigistavat ja hüpnootilist toimet. 19. sajandi algul levis noorte hulgas komme hingata sisse eetriaure eufooria tekitamiseks (nn eetrilõbustused). Esimesena kasutas eeternarkoosi C. W. Long 1842. aastal 8 operatsiooni valutustamiseks. Esimese avaliku eeternarkoosi demonstratsiooni tegi W. Morton 1846. aastal Bostonis. Parast neid katsetusi hakati eeternarkoosi laialdaselt kasutama kogu maailmas. Alles II maailmasõja järel levisid moodsad dosaatoritega varustatud narkoosiaparaadid ja hakati kasutama eetri-naerugaasi kombineeritud narkoosi. Tänu eeternarkoosi kasutuselevõtule algas kirurgia tormiline areng.

Eesti Arst 2011; 90(7):327–331