Sissejuhatus

Inimestevahelised psühholoogilised erinevused jagatakse laias laastus kahte kategooriasse: kognitiivsed võimed ning isiksuseomadused. Artiklis keskendutakse kognitiivsete võimete erinevustele ning nende tähendusele inimeste terviseseisundi kujunemisel. Ülevaade tutvustab kognitiivsete erinevuste mõõtmise põhitõdesid ning nende rakendamist kognitiivse võimekuse ja meditsiini kontekstis asjakohaste muutujate vaheliste seoste selgitamisel. Kognitiivse võimekuse mõõtmine on läbipaistev ja objektiivne protseduur, mille väärtuslikkust on võimalik hinnata väga lihtsal ja selgel moel. Kui võimetetestide tulemused võimaldavad teha ennustusi inimeste elukäigu oluliste aspektide – näiteks sotsiaal-majanduslik edukus, eluiga, tervis või tervisekäitumine – kohta sellisel viisil või määral, mida teised teadaolevad tegurid ei suuda, siis on mõistlik neid tõsiselt võtta. Mitmete autorite töödest selgub, et vaimse võimekuse tase ennustab muu hulgas inimeste eluiga, erinevate haiguste ja terviseriskide esinemist ning suutlikkust oma tervise eest hoolt kanda. Samuti arutletakse võimaluse üle, et inimeste võimete erinevused võivad olla seletuseks inimeste sotsiaal-majandusliku olukorra ja tervise üldkehtivale ning paradoksaalsele seosele. Artiklis pakutakse välja mõned praktilised soovitused selleks, et tervist puudutav informatsioon ja terviseteenused mitte üksnes ei oleks kõigile inimestele võrdsel määral kättesaadavad, vaid et erinevat tüüpi inimesed neist ka võrdsel määral kasu saaksid.

Eesti Arst 2010; 89(5):330−338