Sissejuhatus

Taust. Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhendite kohaselt on komplekssete südamehaigustega patsientidele parima raviviisi leidmiseks soovitatav haigusjuhte arutada multidistsiplinaarse meeskonnaga. Paljudel juhtudel ei ole diagnostilist angiograafiat otstarbekas ad hoc perkutaanse koronaarinterventsiooni (PKI) protseduuriga lõpetada, vaid edasise ravitaktika suhtes on vajalik konsiiliumi arutelu. Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumis on selliseks meeskonnaks aastast 2002 tegutsenud kardiokirurgiline konsiilium, kuhu kuuluvad arutluse all olevate patsientide raviarstid, kardiokirurgid, kliinilise füsioloogia spetsialistid ja endovaskulaarsete protseduuridega tegelevad spetsialistid.
Eesmärk. Anda ülevaade TÜ Kliinikumi kardiokirurgilisel konsiiliumil arutatud otsustest ja nende täideviimisest aastatel 2009–2018 ning kirjeldada arutluse all olnud patsientide vanuselist ja soolist koosseisu ning kirurgilist riski.
Materjal ja meetod. Retrospektiivselt hinnati TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgilise konsiiliumi materjale aastate 2009–2018 kohta ning haigusjuhtude kirjeldusi, mis saadi elektroonilisest haigusloost (eHL). Andmeid analüüsiti Microsoft Exceli programmiga.
Tulemused. Kokku arutati ajavahemikul 2009–2018 kardiokirurgilisel konsiiliumil 3056 haigusjuhtu, millest 2112 (69%) juhul oli tegemist mees- ja 944 (31%) juhul naispatsiendiga. Patsientide keskmine vanus oli 70 eluaastat. Konsiiliumi otsusel soovitati teha AKŠ 44,3%-l, rakendada medikamentoosset ravi 18,2%-l, teha PKI 15,1%-l, klapirikete operatiivne ravi 8,0%-l ning AKŠ koos klapirikete korrektsiooni kombineeritud kirurgilise raviga 5,0%-l juhtudest. Üksikutel juhtudel otsustas konsiilium, et vajalikud on veel täpsustavad uuringud, tuleb ravida rütmihäireid või konsulteerida teiste erialade spetsialistidega. Kõikidest tehtud otsustest ei viidud täide 182 otsust (6%). Selle põhjusteks olid patsiendi keeldumine ravist, haiguse dekompenseerumine, patsiendi surm enne otsustatud ravi täideviimist või teadmata põhjused. Soovitatud vahelesegamiste keskmine operatiivse riski skoor Euroscore II järgi oli 2,1%, AKŠi puhul (sh AKŠ ja klapirikke operatiivne ravi) 2,1%, PKI puhul 3,1%, ainult klapirikete operatiivse ravi puhul 2,6% ning medikamentoosse ravi puhul 3,5%.
Järeldused. TÜ Kliinikumi kardiokirurgiline konsiilium on hea töömeetod komplekssete südamehaigustega patsientidele parima raviviisi leidmiseks.