Sissejuhatus

Artikli eesmärgiks on organiseerida mõtlemist tervisest ja haigusest. Haigusmõiste analüüsimine võimaldab korrastada haiguse ja tervise vahelist mõttelist üleminekujoont. Haigusmõiste määratluse täpsusest tuleneb võimalus argumenteeritult eristada terveks hinnatud isikuid nendest, keda peame vajalikuks ravida, ning seejärel haigestunute seast eristada omakorda need, keda tuleks piiratud ressursside korral ravijärjekorras eelistada. Artiklis on tutvustatud lähemalt kaht tänapäeva meditsiinifilosoofias klassikaliseks peetavat terviseteooriat. Christopher Boorse’i analüütiline terviseteooria vaatleb tervist ja tõbe organismi tasandil. Selle biostatistilise teooria lähtemõiste on tõbi (ingl disease) ning tervise hindamise aluseks liigiomase bioloogilise funktsiooni statistiline norm. Lennart Nordenfelti normatiivne terviseteooria vaatleb isiku tervist velfaristlikus tegevusteoreetilises raamistikus. Teooria primaarmõiste on tervis ning selle hindamise aluseks on inimese enese hinnang oluliseks peetud eesmärkide saavutatuse kohta. Nordenfelti holistlikus teoorias võrdsustatakse isiku eluliste eesmärkide saavutamise võime keskkonna tüüptingimuste korral tema tervisega.
Eesti Arst 2013; 92(4):205–211