Sissejuhatus

Arstiteaduse ja meditsiinitööstuse kiire areng viimastel aastakümnel on loonud üldiseks kasutamiseks üha rohkem üha keerulisemaid ja kallimaid diagnostika- ja ravimeetodeid, mis on seadnud riiklikud tervishoiusüsteemid olukorda, kus igapäevaselt otsuseid langetades tuleb otsida tasakaalu parima võimaliku terviseväljundi ja selleks tehtavate kulutuste vahel. Ja seda olukorras, kus kasutada olevaid ressursse on juba mitu korda vähem kui uusi võimalusi.

Tervisetehnoloogiate hindamine (TTH) on tervishoiuökonoomika edasiarendus, mille eesmärk on pakkuda tuge tervishoiupoliitiliste otsuste langetamisel. Efektiivsus ja ohutus on ravimeetodi hindamisel alati esikohal, kuid TTH käigus sünteesitakse see informatsioon majandusliku kulutõhususega ning lisatakse organisatsioonilis-korraldusliku muudatuse analüüs ja mõju eelarvele ehk teisisõnu uuritakse, millised sotsiaalsed mõjud kaasnevad lisaks paranemislootusele uue meetodi kasutamisega. Näideteks, kus Eestis on kasutatud TTHga seotud tegevusi, on tervishoiupoliitiliste otsusteni jõudmine Ravimiametis ravimitele müügiloa andmisel, kaaludes nende tõhusust ja ohutust; haigekassa otsused uute diagnostika- ja ravivõimaluste lisamiseks tervishoiuteenuste nimekirja ja Sotsiaalministeeriumi hinnangud soodusravimite taotlustele.

Alates 1990. aastatest on enamik arenenud riike selles pingelises olukorras selguse suurendamiseks ja otsuste kvaliteedi parandamiseks asutanud TTH-institutsioonid, mis tegutsevad iseseisvalt või ülikoolide juures. 2011. aastal algatati TTH-keskuse loomine Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juurde ja esimesel kolmel tegevusaastal on kavas koostada 25 TTH-raportit. Käesolevas ülevaates on tutvustatud lähemalt TTH arengut Euroopas ja Eesti TTH-keskuse tööplaani.

Eesti Arst 2012; 91(7):350–355