Sissejuhatus

Toidutalumatuse käes arvab end vaevlevat kolmandik kuni pool inimestest, uuringutega leitakse aga seda tõbe oluliselt harvem. Toidutalumatust ja -allergiat ajavad omavahel segi isegi meditsiinitöötajad, patsientidest rääkimata. Toidutalumatuse sümptomid on ajas väga varieeruvad, võivad hõlmata mitut elundkonda ning mõnikord ei ole võimalik selle täpset tekkemehhanismi kindlaks teha. Seetõttu võib diagnoosimine või välistamine keerukaks osutuda ja põhjustada väärdiagnoose ning see omakorda mittevajalikke dieedipiirangute rakendamist ja väärtoitumist. See on eriti ohtlik laste puhul, kelle organism alles kasvab ja areneb.

Artiklis on antud ülevaade toidutalumatuse võimalikest põhjustest, mehhanismidest (ensümaatiline, farmakoloogiline, mittespetsiifiline) ning diagnoosimise võimalustest.

Eesti Arst 2016; 95(7):442–449